Kuidas on läinud tänavustel investeerimisideedel?

Suures plaanis lõpeb 2015. aasta samas taktis nagu algaski – jätkuvalt kujundavad maailma finantsturgudel kõneainet keskpangad. Tänavu ei möödunud päevagi, mil finantsmeedias ei kõneldud sellest, et kohe-kohe hakkab USA Föderaalreserv intressimäärasid tõstma, ning Euroopas räägiti sellest, et siinse keskpanga (EKP) juht Mario Draghi võib 1,1 triljoni euro suurust varaostuprogrammi laiendada ning spekuleeriti uute intressikärbete üle.

Ehkki USA intressimäärade kohta saabub lõplik tõde alles detsembri keskel (15.–16. detsembril – toim), mil toimub järgmine Föderaalreservi istung, on Euroopas läinud asjad laias laastus prognoositult. Märtsis käivitatud varade tugiostuprogrammi laiendatakse ja pikendatakse ning keskpangas hoiustamise intressimäär langetati varasemalt -0,20 protsendilt -0,30 protsendile, teatas Draghi neljapäeval.

Kui keskpankade samme on analüütikud ja investorid osanud üsna täpselt prognoosida, siis kas sama saab öelda ka üksikaktsiate ja toorainete liikumist puudutavate ennustuste kohta? Selgub, et nii ja naa.

Tallinna börsile prognoositi tõusu

Ühes olid kohalikud väikeinvestorid aasta algul üksmeelel: makropilt on meeldiv ja Tallinna börsil on EKP sammudest üksnes võita. Juba jaanuaris ärkas aasta varem 8% võrra langenud koduturg justkui talveunest ja nii mõnigi aktsia sööstis järsult üles. Veel samal kuul naasis mitme siinse ettevõtte aktsionäride ridadesse rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson, kes oli aasta varem pea täielikult Tallinna börsilt taandunud.

„Praegu on huvitav algav uus Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamisprogramm ja selle mõju Eestile,“ selgitas põhjendas ta siis. „Veel on nafta hinna krahh suure ekspansiivse mõjuga ja investeerimine huvitav, kuna Tallinna börsil on läinud nii halvasti võrreldes teiste börsidega.“

Teine tuntud kohalik väikeinvestor Rene Ilves uskus koguni, et EKP rahatrükk võib aasta lõpuks Tallinna börsi 50% ülespoole vedada, ning pidas sarnaselt Anderssoniga suurimaks soosikuks Merko Ehituse aktsiat. „USAs tõusis S&P500 indeks aastaga 30% ja kui USAs nii läks, siis miks peaks Euroopas kuidagi teistmoodi minema?“ selgitas ta veebruaris.

Kuigi praegu on Tallinna börs aasta algusest tõusnud pea 20% ja Merko aktsia on kerkinud pea 22%, 8,7 eurole, siis tõele au andes Ilves oluliselt ei eksinudki. Sõltub vaid, mis ajaperioodi vaadata. Mai algul puudutas aktsia korraks ka 10,5 euro hinnataset, mis teinuks tõusuks alates aasta algusest ligi 49%. Novembri algul rääkis väikeinvestor Äripäevale, et rahatrükk ei ole tema hinnangul ehitusfirmale siiski veel mõju avaldanud ning euroraha mõju võime pigem näha alles tuleval aastal. 

Mida ennustasid pangad?

Juunis koostas Äripäev LHV ja Swedbanki abil nimekirja Balti suurima tõusupotentsiaaliga aktsiatest. Ehkki hinnasihid määratakse üldjuhul 12 kuu peale, saab siiski ka juba nüüd hinnata, kas aktsia on liikunud prognoositud suunas. LHV ootas kodubörsi ettevõtetest suurimat tõusu Baltika (77%), Silvano Fashion Groupi (20,2%) ning Tallinna Vee ja Tallinki aktsiale (mõlemale aktsiale nähti 19,5% suurust tõusupotentsiaali). Juuni hinnatasemelt on Baltika aktsia tänaseks kaotanud -21,5% ja Silvano kaupleb sendi pealt samal hinnatasemel. Tallinna Vee aktsia on kerkinud 3% ja Tallink on tõusnud 11,4%.

Swedbanki analüütikud nägidki juunis suurimat tõusupotentsiaali just Tallinki (39,4%) aktsiale. Järgnesid Olympic (16,2%) ja Tallinna Kaubamaja (7,6%), mis on tollaselt hinnatasemelt vastavalt langenud -1,6% ja tõusnud 14,2% võrra. Kokkuvõtvalt on prognoosid osutunud tegelikkusega võrreldes üsna optimistlikuks. Samas tuleb arvestada sedagi, et paljud nimetatud aktsiatest ei kauple praegu sugugi oma ajavahemiku tipptasemel.

Forbes soovitas kvaliteetaktsiaid

Üsna tugevat optimismi võib täheldada ka teistes aasta alguses Äripäeva veergudel ilmunud ennustustes. Tänaseks võivad plussis olla need, kes võtsid kuulda Äripäevas potentsiaalseid investeerimisideid jaganud Swedbanki LC&I Markets Eesti juhi Darius Geceviciuse jaanuaris antud näpunäiteid. 

Oma lemmikuks nimetas ta Jaapani aktsiate tõusule panustava ja DXJ sümboli alt leitava WisdomTree Japan Hedged Equity ETFi, mis on praeguseks tõusnud ligi 11%. Gecevicius uskus kindlalt, et rahatrükk ja nõrgenev jeen aitavad Jaapani aktsiatel tõusta. DXJ ETFi kasuks rääkis seegi, et instrument lõikab samaaegselt kasu ka jeeni languselt.

Soovitusi jagas oma lugejatega ka USA majandusajakiri Forbes, mis pani juba möödunud aasta lõpus investeerimisekspertide abil kokku nimekirja odavatest kvaliteetaktsiatest, kuhu pikaajaline investor võiks julge südamega investeerida. Kõigi soovitatud ettevõtete ühisnimetaja oli soodne hinnatase, uhked dividendid ja soodsad tulevikuväljavaated.

Nimekirja kuulunud 14 valdavalt USA ettevõttest 8 on suutnud tänini plussi jääda ning ülejäänud kauplevad madalamal kui aasta eest. Kui oleksite paigutanud soovituste ajel igasse ettevõttesse võrdselt 1000 eurot, siis oleks teie portfelli pelgalt aktsiate kasvu pealt praeguseks 6,26% plussis ning teie kontol ligi 877 eurot rohkem kui mullu. Arvesse ei ole sealjuures võetud dividende ega pankade haldus- ja teenustasusid.

Samuti tuleb tõus valdavalt ühe ettevõtte arvelt. Selleks oli tervishoiusektori teenusepakkuja Merge Healthcare (MRGE), mille ostis oktoobris 1 miljardi dollari eest üle IBM. Sellest ka aktsia enam kui 100% suurune tootlus.

Kuidas läks toorainete ETFidel?

Ka suurim börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide andmebaas ETF.com andis aasta algul viis investeerimis- ja kauplemissoovitust. Äkilisematest instrumentidest soovitati kasutada mitmekordse võimendusega USA toornafta ja maagaasi langusele panustavaid ETFe. Tagantjärele võib öelda, et mõlema tooraine hinnad viimase 12 kuuga ka tublisti kukkusid, kuid paraku ei sobi soovitatud instrumendid pikaajaliseks osta-ja-hoia strateegiaks ning on mõeldud üksnes lühiajaliseks kauplemiseks.

Tegelikult andsid analüütikud ka ühe vastupidise soovituse. Nimelt osta USA energiasektorile panustavat ETFi Energy Select Sector SPDR (XLE), mis hõlmab USA suuremaid naftafirmasid. Soovitus anti aga mööndusega, et instrumendi hind peaks kõigepealt langema 60 dollarile. See tähendab, et Wall Street peab olema viimasedki tõusulootused maha matnud. Need, kes soovitust kuulda võtsid ja augustis 60 dollari pealt XLE enda portfelli soetasid, on praeguseks investeeringuga pea 10% plussis.

Veel kõlas aasta algul soovitus osta kulda jeenides läbi spetsiaalselt selleks loodud ETFi AdvisorShares Gartman Gold/Yen ETF (GYEN). Kulla tugevus dollarist erinevate valuutade vastu peegeldab lõtva rahapoliitikat, madalaid intressimäärasid ja nõrka majanduskasvu väljaspool USAd. Ehkki vahepeale jäi küll suur tõus, oleks selle soovituse kuuldavõtmine teie kontolt tänaseks viinud 10% algsummast. Samuti võivad õnne tänada need, kes ei võtnud kuulda soovitust panustada autotööstuses laialt kasutatava pallaadiumi hinnatõusule. Nõudlus ületab tugevalt pakkumist ja väljavaated on helged, põhjendati siis.

Ju mitte piisav, sest praegu kaupleb soovitusena välja käidud ja puhtalt pallaadiumi toorme hinnaliikumisele panustav ETFS Physical Palladium ETF (PALL) aasta põhjade lähistel ning on kaotanud kolmandiku oma väärtusest. Kokkuvõttes sobib lamba-aasta investeerimisideid väga hästi iseloomustama kohendatud fraseologism: pisut kisa, veidi ka villa.